Ettevõtte asutamine (aktsiaselts, osaühing), mittetulundusühingu asutamine

Osaühing (OÜ)

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma vara ehk osakapitaliga.

 

Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 2500 €. Osa väikseim nimiväärtus on 1 €. Igale osanikule saab kuuluda vaid üks osa kuid osade nimiväärtused võivad olla erinevad. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud, v.a juhul kui osaühingu osad on registereeritud Eesti väärtpaberite Keskregistris.

 

Osaühingu ehk ettevõtte asutamine osakapitali sissemakset tegemata

Füüsiline isik (mitte juriidiline isik) võib asutada äriühingu alates 01.01.2011 sissemakset tegemata. Sel juhul märgitakse B-kaardile osakapitaliks 2500 € koos märkega “osakapital on sisse maksmata”.

See märge on kõigile nähtav kuni osakapitali tasumiseni ja äriregistris muudatuse sisseviimiseni. Osakapitali sisemaksmise aeg sätestatakse kas asutamislepingus  või elektroonilise asutamise puhul põhikirjas (tüüppõhikirjas 1 aasta).

 

Kuni sissemaksete tegemiseni kehtivad järgmised piirangud:
– juhul kui osaühingu varast ei piisa ühingu kohustuste täitmiseks, vastutab osanik osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga, samuti ei või teha osanikele väljamakseid (v.a töötasud ja muud sarnased tasud).

– osanikud ei saa suurendada ega vähendada osakapitali.

 

Hilisemal kapitali sissemaksmisel ning äriregistris muudatuse sisseviimiseks tuleb äriregistrile esitada:
– tõend riigilõivu tasumise kohta.
– panga tõend osakapitali sissemaksmise kohta (mitterahalise sissemakse puhul leping varade üleandmise kohta ning juhatuse kinnitus vara väärtuse vastavuse kohta sissemakstud osakapitalile);

– osaniku/osanike otsus + notariaalne või digitaalne kandeavaldus kapitali sissemaksmise kohta.

 

Osaühingu ehk ettevõtte asutamine osakapitali sissemaksega

Asutatava osaühingu osakapitali minimaalseks suuruseks on 2500 €.
Osakapitali sissemakset on võimalik teostada kahel viisil:
– asutamine rahalise sissemaksega (seda raha saab uuesti kasutada pärast firma kandmist äriregistrisse).
– asutamine mitterahaline sissemaksega (selleks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja firmale üleantavad esemed, nagu mobiiltelefonid, kontorimööbel, arvutid jne).

 

Kumbagi asutamist on võimalik teha kas notaribüroos või elektroonselt läbi ettevõtjaportaali ID-kaardi või mobiil-ID’ga.
Elektroonse asutamise puhul peab sissemaks olema rahaline.

Kui asutamisdokmendid allkirjastatakse notaribüroos, võtab kande tegemine aega 1 nädal. Kui asutamisdokumendid allkirjastatakse elektroonselt, tehakse kanne järgmisel tööpäeval.

 

Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

Üle 25 000 € osakapitali puhul peab osaühingul olema audiitor.

 

Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.

 

FIE ees on põhiliseks eeliseks piiratud vastutus ning õigus tulu dividendi näol välja maksta, mis loob FIEga võrreldes olulise eelise. Osaühing on Eestis kõige levinuim ettevõtlusvorm. Praktiliselt on kõik müüdavatest valmisfirmadest osaühingud.

Suurem enamus Eestis registreeritud osaühingutest on ostetud riiulifirmana.

 

 

Aktsiaselts (AS)

Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga.

Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 25 000 €. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 senti. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis.

 

Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek.

 

Nõukogu on juhatusest kõrgemalseisev organ, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peab koosnema vähemalt kolmest liikmest. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

 

Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär.

 

Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub!

 

Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on:

– suur kapitalinõue,

– kolmetasandiline juhtimisstruktuur,

– audiitori nõue,

– suured ülalpidamiskulud.

 

Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega.

 

 

Mittetulundusühing (MTÜ)

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

 

MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist.

 

MTÜ võivad asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Selleks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, eesmärk, aadress ja asutajate andmed.

 

MTÜ ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud